Sügisel on valget aega vähem ning viibitakse rohkem siseruumides, mistõttu hakkavad tekkima valguse puudumisest tingitud mõjud. Seda nimetatakse tihti sügismasenduseks. Selle sümptomid võivad olla erinevad:

• Kergelt ärritumine
• Tujutus
• Energia- ja huvipuudus
• Üldine halb enesetunne sõltuvalt ilmast
• Suurem unevajadus
• Isupuudus
• Keskendumisraskused

Nende sümptomite põhjus on, et valgus ja eriti päikesevalgus on eluks ülioluline ning sellel on inimkehale otsene mõju. Päikesevalgus juhib kaudselt melatoniini tootmist, mis lastakse vereringesse ainult pimeduses. See hormoon ütleb organismile, millal on aeg magada. Seega suureneb väiksema päikesevalgusega kuudel melatoniini tootmine. See muudab hommikuti tõusmise raskemaks, kuna organismi funktsioonid on aeglustunud. Kui kasutad päevavalguslampi vahetult pärast hommikul ärkamist, seega võimalikult vara, lõpetad melatoniini tootmise ning tuju muutub paremaks. Lisaks sellele takistab valguspuudulikkus õnnehormooni serotoniini tootmist, mis mõjutab oluliselt meie enesetunnet.

Seega toob valguse kasutamine kaasa kvantitatiivsed muutused hormoonides ja aju neurotransmitterites, mis võivad mõjutada meie aktiivsuse taset, tundeid ja enesetunnet. Valgus võib selle hormonaalse tasakaalutuse mõju paremuse poole pöörata.

Päevavalguslambiga saab luua sobiva alternatiivi looduslikule päikesevalgusele, et sellist hormonaalset tasakaalutust kompenseerida.

Meditsiinis kasutatakse päevavalguslampe valguse puudumise mõjude kompenseerimiseks.
Päevavalguslambid simuleerivad päevavalgust üle 10 000 luksi. Selline valgus võib inimkeha mõjutada ning seda saab kasutada ravina või ennetav meetmena. Tavalisest elektrivalgusest ei piisa hormonaalse tasakaalu mõjutamiseks. Hästivalgustatud kontoris on valgustuse tase vaid 500 luksi.